2014. aasta

Küngas, Annika 2014. Pragmaatiliste markerite kujunemine ja funktsioonid eesti keeles lt-sõnade näitel. Doktoritöö, Tartu Ülikool, Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. http://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/42733/kungas_annika.pdf?sequence=1

Laanesoo, Kirsi 2014. Direktiivsed mis- ja mida-küsilaused suulises suhtluses. – Emakeele Seltsi aastaraamat, 59, 10–126. http://www.kirj.ee/public/ESA/2013/esa_59_2013-103-126.pdf

Metslang, Helle 2014 (toim.). Eesti keel omas ruumis. Ajakirja Keel ja Kirjandus temaatiline kaksiknumber. Keel ja Kirjandus LVII, 8, 9, 2014. http://kjk.eki.ee/ee/issues/2014/8-9

Metslang, Helle, Karl Pajusalu, Külli Habicht 2014. Koordinatiivsed partiklid lause perifeerias. – Emakeele Seltsi aastaraamat, 59, 139–161. http://kirj.ee/public/ESA/2013/esa_59_2013-139-161.pdf

Ogren, David 2014. Objekti kääne hinnangukonstruktsioonis: kas on võimalik osta auto või autot? – Emakeele Seltsi aastaraamat, 59, 171–192. http://www.kirj.ee/public/ESA/2013/esa_59_2013-171-192.pdf

2015. aasta

Metslang, Helle, Karl Pajusalu, Külli Habicht 2015. Conjunctive markers of polar questions in Estonian. – New Trends in Nordic and General Linguistics, Linguae and Litterae Series 42. Martin Hilpert (toim.). Berlin: DeGruyter Mouton, 283–306.

Ogren, David 2015. Differential Object Marking in Estonian: Prototypes, Variation, and Construction-specificity. – SKY Journal of Linguistics, 28, 277-312. http://www.linguistics.fi/julkaisut/SKY2015/SKYJoL28_Ogren.pdf

Ogren, David 2015. Sõnajärg, infostruktuur ja objekti kääne eesti keeles.  – Eesti ja Soome-Ugri Keeleteaduse Ajakiri 6 (3), 197-213.  http://jeful.ut.ee/index.php/JEFUL/article/download/jeful.2015.6.3.08/108

2016. aasta

Hennoste, Tiit, Helle Metslang, Külli Habicht, Anni Jürine, Kirsi Laanesoo, David Ogren 2016. Üldküsimuse vorm ja funktsioonid läbi nelja sajandi ja kuue tekstiliigi. – Emakeele Seltsi aastaraamat, 61, 80–109.  http://kirj.ee/public/ESA/2015/esa_61_2015_80_109.pdf

Jürine, Anni 2016. The Development of Complex Postpositions in Estonian: A Case of Grammaticalization via Lexicalization. Doktoritöö, Tartu ülikool, Tartu: Tartu Ülikooli kirjastus. http://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/50200/jyrine_anni.pdf?sequence=1&isAllowed=y

Laanesoo, Kirsi 2016. Targeting question’s inappositeness: The Estonian kus ‘where’-interrogative in the second position. – Discourse Studies, 18(4), 393-408.

Metslang, Helle 2016. Can a language be forced? The case of Estonian. In: Daniël Van Olmen, Hubert Cuyckens, Lobke Ghesquière (Ed.). Aspects of Grammaticalization (Inter)Subjectification and Directionality (281−309). Berlin: De Gruyter. (Trends in Linguistics. Studies and Monographs; 305).

2017. aasta

Hennoste, Tiit, Andriela Rääbis, Kirsi Laanesoo 2017. Polar questions, social actions and epistemic stance. An exercise in pragmatic typology. – Language Typology and Universals, 70 (3), 139−161. 10.1515/stuf-2017-0023

Jürine, Anni, Külli Habicht 2017. Grammaticalization of complex items: Estonian nii et ‘so that’. – Eesti ja soome-ugri keeleteaduse ajakiri / Journal of Estonian and Finno-Ugric Linguistics, 8 (2), 35-58. http://jeful.ut.ee/index.php/JEFUL/article/view/jeful.2017.8.2.02

Keevallik, Leelo, Külli Habicht 2017. Grammaticalization, (inter)subjectification, and sequencing of actions: the Estonian epistemic (question) particle ega.  – Linguistica Uralica, 53 (2), 81−104. ling-2017-2-81-105

Laanesoo, Kirsi 2017. A miks sa torusse ei räägi? Miks-küsilausetega tehtavad suhtlustegevused argitelefonivestlustes.  – Eesti Rakenduslingvistika Ühingu aastaraamat, 13, 89−105. 10.5128/ERYa13.06

Laanesoo, Kirsi, Leelo Keevallik 2017. Noticing breaches with nonpolar interrogatives: Estonian kes (“who”) ascribing responsibility for problematic conduct. – Research on Language and Social Interaction, 50 (3), 286−306. 10.1080/08351813.2017.1340721

Metslang, Helle, Külli Habicht, Tiit Hennoste, Anni Jürine, Kirsi Laanesoo, David Ogren 2017. Komitatiivi funktsioonidest eri aegade ja registrite eesti kirjakeeles. – Eesti ja soome-ugri keeleteaduse ajakiri / Journal of Estonian and Finno-Ugric Linguistics, 8 (1), 149-178. http://jeful.ut.ee/index.php/JEFUL/article/view/jeful.2017.8.1.09/146

Metslang, Helle, Liina Lindström 2017. Essive in Estonian. In: Casper de Groot (Ed.). Uralic Essive and the Expression of Impermanent State (57−90). John Benjamins. (Typological Studies in Language; 119). https://benjamins.com/#catalog/books/tsl.119.03met/details.

Metslang, Helle, Külli Habicht, Karl Pajusalu 2017. Where do polar question markers come from? – Language Typology and Universals, 70 (3), 489−521. 10.1515/stuf-2017-0022.

Ogren, David 2017. Finiitverbi mõju objekti käändele da-infinitiiviga objektikonstruktsioonis.  – Keel ja Kirjandus, 4, 258-271. http://kjk.eki.ee/download_pdf/911

Ogren, David 2017. Aspect and irregular object case variation in Estonian da-infinitive constructions. – Finno-Ugric Languages and Linguistics 7 (2) [to appear].

Sokk, Olle 2017. Mööndus: millal kuid ja millal kuigi?  – Keel ja Kirjandus, 3, 183-196. http://kjk.eki.ee/download_pdf/900

Tragel, Ilona, Külli Habicht 2017. Saama-verb grammatilistes konstruktsioonides. Keel ja Kirjandus, 1, 22−40. http://kjk.eki.ee/download_pdf/879

2018. aasta

Habicht, Külli, Tiit Hennoste, Anni Jürine, Helle Metslang, David Ogren, Liina Pärismaa,
Olle Sokk 2018. Language change mirroring social change: constructions with saama ‘get’ and nonfinite verb forms in different periods and registers of written Estonian. – Linguistica Uralica, 54 (3), 169−190.

Habicht, Külli, Helen Plado 2018. Eesti keele uurimine 20. sajandist tänapäevani. Sõida
tasa üle silla. Raamat eesti keelest ja meelest. Tallinn: Emakeele Sihtasutus, 209–222.

Habicht, Külli, Helle Metslang, Karl Pajusalu, Renate Pajusalu 2018. Estonian aga and
ikka: from temporal lexis to interaction. In: Marri Amon, Marie-Ange Julia (Eds.). Oralité, Information, Typologie. Orality, Information, Typology. Hommage á M.M. Jocelyne Fernandez-Vest. Paris: L’Harmattan, 317–342.

Hennoste, Tiit 2018. Kirjandus, teadus ja rahvus. – Keel ja Kirjandus, 1-2, 92-103.

Pärismaa, Liina 2018. Eituse väljendamise vormivalikutest XVII-XVIII sajandi põhjaeesti
tekstides. – Keel ja Kirjandus, 7, 560−578.

Laanesoo, Kirsi 2018. Polüfunktsionaalsed küsilaused eesti argivestlustes. Doktoritöö, Tartu ülikool, Tartu: Tartu Ülikooli kirjastus.

Metslang, Helle 2018. Kas rahvusel on kohta lingvisti peas? – Keel ja Kirjandus, LXI (1-2),
50−55.

Ogren, David 2018. Object case in Estonian da-infinitive constructions. Doktoritöö, Tartu ülikool, Tartu: Tartu Ülikooli kirjastus.

Pajusalu, Karl, Tiit Hennoste, Ellen Niit, Peeter Päll, Jüri Viikberg 2018. Eesti murded ja
kohanimed. Toimetaja Tiit Hennoste. 3., kohendatud ja täiendatud trükk. Tartu: Eesti
Teaduste Akadeemia Emakeele Selts. Võrguraamat.